MIS MUUDAB ELU MAGUSAKS?

Ave Eero    02.12.2016
Täna kutsun sind heitma pilku oma väärtustele.
Võta istet, siruta selga, suru jalad kindlalt vastu maad, vabasta õlad pingest, neid kergelt allapoole surudes ja keskendu hetkeks sellele, kuidas sa istud… Märka, kuidas su keha end istudes tunneb … Tee paar sügavat hingetõmmet nii, et sa surud kogu õhu kopsudest välja, tühjendades need täielikult … Tunne, kuidas kopsud täituvad iseenesest uuesti õhuga. Koge taas, kuidas siis, kui kopsud on õhust tühjad täituvad need iseenesest uuesti õhuga… Nüüd luba oma hingamisel leida oma loomulik rütm, sul pole vaja seda kontrollida…

Kutsun sind nüüd väikesele reisile mööda ajaliini mineviku suunas, et otsida välja üks hiljutine või veidi vanem mälestus. Mälestus, mis sisaldab sinu jaoks ühte elu „magusat hetke“. Isegi kui elu on mõnikord toonud sulle kurbi ja valulikke hetki, on ta toonud ka selliseid hetki, mis on külluslikud ja magusad. See mälestus ei pea olema midagi hiigelsuurt ja –tähtsat. See võib olla mõni väga oluline asi – suusapuhkus Alpides, matkamine Himaalajas, oma vastsündinud lapse süles hoidmine või eluarmastusega kohtumine. Ent see mälestus võib olla ka midagi väga lihtsat, nagu kohvikus istumine ja hõrgu kohvilõhna nautimine; rõõmu tundmine sellest, kuidas sõidad jalgrattaga läbi pargi kaunil päikeselisel pealelõunal; rannas raamatu lugemine; sõpradega koos veedetud tore õhtu, armsa inimese kallistus või lihtsalt oma lemmikmuusika kuulamine. Sõna otseses mõttes sobib ükskõik milline mälestus, mis sisaldab sinu jaoks elu külluslikkuse magusat maitset. Ükskõik, milline on su elu magus hetk.

Kui see mälestus su meeltes esile kerkib, vaata, kas sul õnnestub muuta see võimalikult elavaks ja eredaks…Kui terve kimp mälestusi kerkib esile, siis lihtsalt vali neist välja üks, zuumi see lähemale ja elavda seda mälestust, nagu see toimuks just siin ja praegu…
Astu selle mälestuse sisse ja uudista kõike iseendana, läbi oma silmade ja kõrvade…
Mida sa näed?
Mida sa kuuled?
Mida sa haistad? Kas õhk on värske? Kas koged õhu liikumist või õhk seisab?
Milline on valgus? Kus kohast see valgus tuleb?
Mida sa teed oma käte ja jalgadega?
Muutes selle mälestuse eredaks, vaata, kas sul õnnestub pääseda otse selle hetke „magususe“ keskmesse. Vaata, kas sa saad selles hetkes sisalduva magususe ja võlu lasta endast justkui läbi voolata … hinnates elu täiuslikkust ja külluslikkust, nagu see oli sel hetkel, mil mälestus salvestati… Seda tehes võid avastada, et selle hetke magusus on segunenud mõningase valuga ja võibolla mõningase kurbuse, igatsuse või kahetsusega. See on igati normaalne. Kui juhtub nii, et ka mõned ebamugavad tunded kerkivad esile, siis avane neile ja tee kõikidele tunnetele ruumi. Avane nii selles hetkes sisalduvale magususele kui ka valulikele tunnetele …
Muuda see mälestus võimalikult eredaks…
Kui see mälestus sisaldab teisi inimesi, siis kuidas nad välja näevad, milliseid riideid nad kannavad?
Kui oled kuskil looduses, milliseid hääli sa kuuled? Milline on ilm? Mida näed enda ees ja enda taga, enda kohal ja enda all? Hinga sisse sõõm õhku ja koge selle aroomi.
Kas sa oled mingi tegevusega hõivatud? Mida sa teed oma silmade, käte ja jalgadega? Kuidas su keha end tunneb? Kuidas tundub seda teha, mida tegemas oled? Astu otse selle hetke magususe sisse ja koge seda – hinga seda sisse, võta sõõm magusust endasse, lase sel endasse voolata, luba sel ennast täita.
Nüüd võta hetk, et mõelda järgmiste küsimuste üle:
Vaata oma mälestuses ringi ja märka, mida sa teed. Märka, kuidas sa käitud või tegutsed? Selle mälestuse sees olles, milliseid inimlikke omadusi sa välja näitad?
Selle mälestuse sees, milline on sinu suhe sellega, mida teed, käsiloleva tegevusega? Kas sa oled tegevusest haaratud, kaasas või pigem tegevusest eraldunud, rohkem kõrvaltvaataja?
Selles mälestuses olles, kuidas sa kohtled iseennast, teisi ja ümbritsevat maailma?

Lõpetuseks uuri, mida see magusas mälestuses viibimine sinu jaoks esile tõi nende omaduste kohta, mida sa inimesena tahad kehastada?
Mida selle mälestuse põhjal võib oletada – milliseid omadusi tahad tuua oma tegevustesse sel üürikesel siin planeedil viibimise ajaviivul?
Millele see mälestus vihjab – mida sulle võiks meeldida teha oma tänases elus rohkem?

Nüüd tule oma mälestusterajalt tagasi käesolevasse hetke. Tee mõnus ringutus – sirutus, ava oma kõrvad ja silmad, ühendu taas maailmaga enda ümber. Tule tagasi käesolevasse hetke.
Võta nüüd veel mõni hetk, et kajastada selle harjutuse esile toodut nende omaduste kohta, mida inimesena tahad kehastada ja nende tegevuste kohta, mida tahad ette võtta, et tegutseda inimesena, kes sa tõepoolest tahad olla.

Väärtused on Omaksvõtmise ja Pühendumise Teraapia (ACT) mudeli aluspõhjaks, ACT-i südameks. Kui eesmärgiks on luua külluslikku, täisväärtuslikku ja tähendusrikast elu, siis on see võimalik vaid oma väärtustega ühendumise kaudu. Seeläbi, et laseme oma väärtustel järjepidevalt suunata seda, mida siin elus teeme, nii lühikeses kui pikas perspektiivis.

ACT mudelis defineeritakse väärtusi kui tegevuse soovitud omadusi. Väärtused on kvaliteet, mida tahan tuua oma tegevustesse käesoleval hetkel, siin ja praegu ning edaspidi.

Väärtused on olulised, sest nad annavad meile inspiratsiooni. Nad inspireerivad meid tegutsema ja eesmärkide saavutamist püüdlema, tegema asju, mis on meie jaoks tähtsad. Väärtused annavad meile motivatsiooni jätkata mingi tegevusega, teha rasket tööd, kui elu muutub raskeks ja me oleme silmitsi väljakutsetega, kui meie teel on keerulised situatsioonid (mida juhtub sageli, kui hakkame elama oma väärtuste järgi).

VÄÄRTUSED POLE EESMÄRGID

Väärtustest võib mõelda kui kompassist, mis annab meile juhatust, kuhu suunas liikuda, aitab jääda õigele teele ja aitab leida teed, kui oleme eksinud ning rajalt kõrvale kaldunud.

Eesmärk on nagu koht, mida ma tahan külastada või mingid objektid, mida tahan koguda (nt raha) või kogemus, mida tahan omada, kui olen oma teekonnal või seiklemas. Kompass ei anna meile teekonda, kompass annab meile suuna.

Väärtused pole reeglid selle kohta, mis on õige või vale. Reeglid sisaldavad harilikult sõnu „peaks“, „tuleks“, „oleks vaja“, „peab“, „ei saa“ … „õige“, „vale“, „hea“, „halb“. Väljend „ära tapa“ ei kõnele väärtusest, see on korraldus, käsklus, mida mitte teha, mis on õige või vale. Väärtus, mis on selle käskluse all peidus, on midagi sellist nagu „armastav“ või „hooliv“ või „lugupidav“. Inimelu armastav või inimelust hooliv või inimelust lugupidav. Tõenäoliselt ei räägi me väärtusest, kui me ei saa seda öelda ühe sõnaga, väärtused on peaaegu alati kirjeldatavad ühe sõnaga. Armastav, hooliv, lahke, uudishimulik, huvitatud, avatud, seikluslik, õiglus, ausus. Kui sa ei saa seda ühe sõnaga väljendada, siis on see tõenäoliselt reegel või uskumuste süsteem, käsklus või hinnang, mis on õige, mis vale.
Väärtused pole voorused, eetika, moraal ega käitumiseeskirjad. Väärtused on nagu pinnas, millest kõik muu välja kasvab. Väärtused on lihtsalt omadused, mida soovin tuua oma tegevustesse. Voorused on väärtused, mis on grupi poolt heaks kiidetud ja meil võib olla väärtusi, mida grupp ei näe voorustena.
Väärtused ei vaja kunagi õigustust ega põhjendust. Võib-olla peame mõnikord oma tegevusi põhjendama, aga mitte kunagi oma väärtusi. Kui minu väärtuseks on kooskõla loodusega, siis ma ei pea seda kellegi ees õigustama. Kui ma tahan kolida kogu perega linnast maale elama, siis tuleb mul tõenäoliselt jagada mõningaid põhjendusi.

OMA VÄÄRTUSTEGA ÜHENDUMISEL ON ABIKS JÄRGMISED KÜSIMUSED:
Sügaval oma südamepõhjas …
• … Mille eest oma elus tahad hea seista?
• … Kuidas tahad kohelda iseennast?
• … Kuidas tahad kohelda teisi?
• … Kuidas sa tahad kohelda ümbritsevat maailma? Oma kodu? Oma koduümbrust? Oma lemmikloomi jne?
• … Kui meie rahvustelevisioonis intervjueeritaks sinu jaoks üht olulist inimest ja temalt küsitakse, milline inimene sina oled, siis millist kirjeldust endast sa tõeliselt kuulda soovid?

Väärtusmagusat elu soovides,
Ave

Tahad lugeda lisa või kommenteerida, tee seda kohe

SIIT