KÜSIMUSMÕTLEMINE JA ÕPPIJA KULTUUR

Ave Eero                                                                                         10.02.2018

Kui me keskendume hinnangute andmise asemel (olukordadele, endale, teistele) pigem õppimisele, siis muutub meie elu täisväärtuslikumaks, tähendusrikkamaks ja produktiivsemaks.

Küsimused on osa meie mõtlemisprotsessist peaaegu igal eluhetkel. Mõtlemine tegelikult toimubki sisemiste küsimuste ja vastuste protsessina. Ja mitte ainult seda, me sageli vastame oma sisemistele küsimustele mingi tegevusega.

Näiteks, täna hommikul riidesse pannes sa tõenäoliselt läksid riidekapi juurde ja esitasid endale küsimused: kuhu ma lähen? milline on ilm? mis oleks seljas mugav? Sa vastasid neile küsimustele kiire otsusega ja seejärel tegid midagi. Sa valisid mingid riided ja panid need selga. Tegelikult kannad sa oma vastuseid.

Kui me jääme omadega jänni, siis on täiesti loomulik hakata jahtima vastuseid ja lahendusi. Ent seda tehes loome endale sageli täiesti kavatsematult tõkkeid, mitte välljapääse.

Albert Einstein on öelnud: „Me ei saa lahendada probleeme sama mõtlemisega, mida kasutasime nende loomisel.“ Selleks, et probleeme lahendada, tuleb kõigepealt muuta oma küsimusi.

Uued küsimused võivad täielikult muuta meie vaatenurka ja pakkuda probleemidele värsket lähenemisviisi. Küsimused programmeerivad seda, kuidas mõtleme ja käitume ning millised tulemused on võimalikud.

Iidseid rändrahvaid juhtis küsimus – kuidas jõuda veeni? Paradigma vahetus toimus siis, kui muutus küsimus – kuidas tuua vesi meie juurde?

Küsimus võib olla kutse, palve või rakett. Millist mõju sa oma küsimustega soovid avaldada? Millisele küsimusele vastuseks on su käitumine? Õppija mõtteviisist lähtuvad küsimused on koduks psühholoogilisele paindlikkusele ja ressursirikkusele.

Marilee Adams soovitab õppija mõtteviisi kultiveerimiseks nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil kasutada nn. „küsimusmõtlemist“ (Marilee Adams, Change Your Question, Change Your Life) Küsimusmõtlemine julgustab kasutama erinevates olukordades õppija-küsimusi– neutraalseid hinnanguvabu küsimusi, nagu: „Kuidas selles olukorras on kasulik toimida?“, „Millised valikud on mulle hetkel kättesaadavad?“ jne. Õppija-küsimuste vastandiks on arvustaja- / kohtumõistja-küsimused: „Mis on valesti?“, „Kes on süüdi?“. „Kes selle käki kokku keeras?“

      ARVUSTAJA-KOHTUMÕISTJA                         

                      KÜSIMUSED

                           ÕPPIJA

                     KÜSIMUSED

·         Mis  on valesti? Mis on halvasti?

·         Kelle süü see on?

·         Kuidas ma saan tõestada, et mul on õigus?

·         Kuidas ma saan oma seljatagust kaitsta?

·         Kuidas ma saan kontrolli säilitada?

·         Kuidas ma võin haiget saada?

·         Miks see inimene on selline jobu?

·         Miks üldse vaeva näha?

·         Mis antud olukorras toimib?

·         Mille eest ma saan vastutada?

·         Millised on faktid?

·         Milline on suur pilt?

·         Millised valikud mul on?

·         Mida on kasulik teha?

·         Mida ma saan siit õppida?

·         Millised on teise inimese tunded, soovid ja vajadused?

·         Mis on võimalik?

Jaan Tammsalu kirjutab oma raamatus „Igaviku hääl“: „Tõelise elumuutuseni viivad õiged küsimused. Ent need õiged küsimused tuleb kõigepealt üles leida. Inimesed küsivad palju küsimusi: „Kuidas saada rikkaks ja ilusaks?”, „Kuidas jääda ilusaks ja rikkaks?”, „Kuidas jääda ja saada veel rikkamaks ning veel ilusamaks?”, „Kuidas peatada vananemist?” Ent on olemas veel palju olulisemad küsimused. Elumuutuseni võib viia see, kui ühel hetkel tahame hakata oma elu elama ja küsime: Mis on minu elu mõte?” Mitte mis on elu mõte üldiselt, vaid mis on minu elu mõte? „Kus on minu koht? Kus on minu rada?”“

Sul peavad olema küsimused, mitte vastused.

Uued küsimused võivad täielikult muuta meie vaatenurka ja pakkuda värsket lähenemisviisi probleemide lahendamisele. Küsimused programmeerivad seda, kuidas mõtleme ja käitume ja millised tulemused on võimalikud.

„Kui mul oleks tund aega probleemi lahendamiseks ja lahendusest sõltuks mu elu, siis esimesed 55 minutit veedaksin ma, et välja selgitada, millist küsimust on kohane selle probleemi puhul esitada. Teades sobivat küsimust, suudaksin probleemi lahendada vähem kui viie minutiga.“ /Albert Einstein/

 

 

Tahad lugeda lisa või kommenteerida, tee seda kohe

SIIT